2023 aprill

 Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosoleku protokoll

1. aprill 2023; Massu mõis

Algus kell 11.00

Koosoleku juhataja: Aleksei Lotman

Koosoleku protokollija: Hanna Tamsalu

Osavõtjad: osales 18 ühingu liiget (koos volitustega) ja 3 külalist.

 

1. Üldkoosoleku avamine, päevakorra kinnitamine

Aleksei Lotman avab koosoleku ja teeb ettepaneku valida koosoleku protokollija ning juhataja isikuhääletused avaliku hääletusena.
Otsus: isikuhääletused korraldatakse avalike hääletustena, häältega 18 poolt.

Koosoleku protokollijaks pakutakse Hanna Tamsalu.
Otsus: valida koosoleku protokollijaks Hanna Tamsalu häältega 17 poolt, 1 erapooletu.

Koosoleku juhatajaks pakutakse Aleksei Lotman.
Otsus: valida koosoleku juhatajaks Aleksei Lotman häältega 17 poolt, 1 erapooletu.

EHKÜ liikmeid on kokku 58, kohapeal osalemas 17 liiget koos volitustega. Seega ei ole üldkoosolekul määravate otsuste tegemiseks kvoorumit. Kavandatud teemad siiski arutatakse läbi.

Otsus: kinnitada päevakord 17 poolthäälega järgmises sõnastuses: 

         Üldkoosoleku avamine, päevakava kinnitamine.

         Juhatuse 2022. aasta aruanne. Tegevuse ülevaade.

         Milline on EHKÜ tulevik? Rühmatöö.

         Ühingu 2023. aasta tegevusplaan.

         Uue juhatuse liikmete kandidaatide arutamine.

         Ettekanne: „Eesti hobuse kehatüübi areng minevikust tänapäevani – esialgseid mõtteid käsilolevast magistritööst“ Eve Rannamäe.

         Massu talli eesti hobuste tutvustus.

 

2. Juhatuse 2022. aasta majandusaruanne – Triin Visamaa.

Ühingu majandusaasta aruanne oli saadetud koos koosoleku kutsega. Kahjuks ei ole revisjoni aruanne valmis ning seda esitada ei saa. Majandusaasta aruande ning revisjoni aruande kinnitamiseks korraldatakse üldkoosoleku korduskoosolek. Juhatuse kokkuvõtet toetasid slaidid.

2022. aasta lõpus kuulus Eesti Hobuse Kaitse Ühingusse 57 liiget. Tegevusaasta jooksul liikus üks liige täieõigusliku liikme staatusest toetajaliikmeks. Ühingul on 2022. a lõpu seisuga 2 toetajaliiget. Üldkoosolek toimus 7. juulil Pärnumaal Audrus.

Avaldatud on EVA programmi tulemused ja sugutäkkude tabelid ühingu veebilehel. Koostöös EHKASega arvutati osade märade võimalike järglaste koefitsiendid (nn korrigeerimata üldpilt). Tegelike paarituste puhul tuleb arvutusi kontrollida. Ka kõige levinumad eesti hobuse täkud on maailma mõttes unikaalsed ja nende geneetikat on oluline hoida.

Juhatus on varasemalt mitmel juhatuse koosolekul arutanud sperma kogumise ja säilitamise vajadust. 2022. aastal katsetati uudse võimalusena sperma kogumist munanditest täku surma või kastreerimise korral ning saadi ühingu valdusesse nelja eesti tõugu täku geneetilise materjali varud külmutatud spermana. Talletatud on Evor (s. 1996, järglasteta), Rool 853E, Tallium 946E, Töll 940E. Iga täku kohta on säilitatud 15-35 kõrt, korraga kulub 1-4 kõrt sõltuvalt seemendusmetoodikast ja sperma elujõulisusest. Seemenduse teeb kalliks veterinaari visiidi kulu. Täkkude valiku põhikriteeriumiks on kiirus materjali kogumisel pärast looma surma (elusloomade materjali ei koguta). Prioriteet on haruldase põlvnemisega täkk, kellel pole elus järglasi. EHKÜ ei ole aretusselts, sperma kogumise eesmärk on eelkõige geneetilise mitmekesisuse säilitamine. Säilitamine toimub missioonitundest, kuna teised ühingud sellest ei huvitunud.

Ühing on olnud esindatud Maaeluministeeriumi poolt kokku kutsutud paaris töögrupis. Osaleti Euroopa Liidu ühise strateegiakava 2023-2027 sekkumiste väljatöötamise aruteludes; teemaks loomapõhiste toetuste jagamise põhimõtted ja toetuse suurused. Aruteludes seisti põhimõtte eest, et toetus määrataks eelkõige aktiivses sugulises kasutuses olevatele eesti hobustele. Lisaks ollakse kaasatud töörühmas, mis töötab välja programmi „Loomageneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2024–2030“. Tolle programmi alusel võib olla võimalusi eelkõige teadustööde rahade kasutamiseks. Töörühmades on osalenud eelkõige Aleksei Lotman ja Priidu Tikk, aga oodatakse EHKÜ liikmete kaasatust. Töögrupid on lobi tegemise ja ametnike arvamuse kujundamise kohad. Välja tuleb tuua organisatsiooni, mitte üksikisikute huvid.

 

3. Milline on EHKÜ tulevik? Rühmatöö.

Juhatuse poole ette valmistatud rühmatöö aruteluküsimused: Miks vajame ühingut? Milline on EHKÜ prioriteet 5 aasta pärast? Kuhu tahame jõuda?

Kolme moodustatud rühmatöö vastused:

         Miks vajame: vaadata tõugu tervikuna. EHKÜ on tasakaalustav aretusühingute vahel, esitab mõtteid neutraalselt.

         Miks vajame: kaardistame tõu väärtused.

         Miks vajame: entusiastide kokkusaamine. Koht kus arutelu on soositud ja võimalik. Koht kus hobuste mitteomanikud on oodatud.

         Miks vajame: EHKÜ on neutraalne aretusühingute seisukohast.

         Prioriteet: aborigeense materjali (sperma) säilitamine, kuna keegi teine seda ei tee

         Prioriteet: eesti hobune tervikuna

         Prioriteet: geneetilise mitmekesisuse säilitamine

         Prioriteet: eesti hobuse populariseerimine (ei teata tõugu, tori hobuse segadus)

         Prioriteet: lihtliikmete kaasamine töösse

         Kuhu jõuda: suurendada tulusid.

         Kuhu jõuda: EVA tulemused võiks olla üks müügivõimalus.

         Kuhu jõuda: tuua väljaanne mingis vormis tagasi.

         Kuhu jõuda: tõu populariseerimine, väljaanne paargi korda aastas

         Kuhu jõuda: juhatus ja liikmed töötavad koos.

Koosolekutevaheline töö liikmetega on oluline. Lahkuv juhatus on teadlik, kuid ei jõudnud tegudeni. Väljaanne on pind aruteludes, et tuua eesti hobune esile. Kui oleks inimest, küllap on kõik võimalik.

 

4. Ühingu 2023. aasta tegevusplaan.

Juhatus esitas 2023. aasta tegevusplaani:

         EHKÜ töös hoidmine (arvelduskonto raamatupidamine, e-posti kirjavahetus, kodulehekülje uuendamised, Facebook konto);

         EVA programmi kasutamine ja näidete väljatoomine;

         Sperma säilitamine;

         Maaeluministeeriumi algatatud töörühmades osalemine.

 

5. Uue juhatuse võimalikud kandidaadid.

EHKÜ juhatuse liikmed on Triin Visamaa, Aleksei Lotman, Meeri Lonn. Priidu Tikk astus juhatusest välja, kuid see muudatus on äriregistris veel vormistamata. Senine juhatus soovib juhatuse uuenemist, põhjuseks väsimus ja ajapuudus EHKÜ tööde tegemiseks.

Eve Rannamäe – EHKÜ liige üks aasta. Olen zooarheoloog, Tartu Ülikooli kaasprofessor. Eesti Maaülikooli magistrant loomakasvatuses. Oman kahte hobust, nendest üks eesti hobune.

Tene Väli – EHKÜ liige aastast 2021, hobusekasvataja Saaremaal. Minu huvi on populariseerimine, kuna lapsed ei tunne eesti hobust.

Kätlin Karu (ei ole kindel soovis juhatusse saada) – eesti hobuse ostis 5-6 aastat tagasi, seni saanud 5 varssa.

Üheks juhatuse ülesandeks on liikmete ülevaatamine ja liikmemaksude kogumine. Sibelle Teeääre on valmis juhatust abistama liikmemaksude arvete saatmisel.

 

Lõunapaus

6. Ettekanne: Eesti hobuse kehatüübi areng minevikust tänapäevani – esialgseid mõtteid käsilolevast magistritööst“ Eve Rannamäe

Arutelu Eesti aladele hobuste jõudmise teekonnast, leidude lünklikkusest, üksikute luude alusel hobuse mõõtmete arvutamise võimalikkusest arvestades erinevaid kehatüüpe. Hobuste luustikuandmete seostamine eesti hobuse tõuga on ainulaadne võimalus, mida tuleb ära kasutada.

 

7. Massu talli eesti hobuste tutvustus.