Eesti hobuse aretus

Eesti tõugu hobune kuulub põhja-metsahobuste rühma. Kohalikud tingimused on aastasadade vältel kujundanud selle tõu selliseks, nagu me tänapäeval teda tunneme. Ta on kasvult väike, elava loomuga, väle, vastupidav, vähenõudlik, pika ea ja suure sigivusega.

1921. aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati tõuraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojõud põllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastõug.

1921 - 1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt, mille tagajärjel suurenesid eesti hobuse mõõdud. Tänapäeval, mil hobuse osatähtsus veoloomana põllumajanduses on muutunud olematuks, on hakatud teda aretama tagasi endiseks väikesekasvuliseks ja kergematüübiliseks. Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks. Selleks sobivad vähenõudlikud ja vastupidavad väikesekasvulised eesti hobused aga suurepäraselt. Eesti hobune on levinud peaasjalikult saartel ja Lääne-Eestis. Tema väikese arvukuse tõttu on tõug kantud maailma ohustatud loomatõugude nimekirja.

Praegu kõigub eesti hobuste üldarv Eestis 2000 ringis. Aretuses kasutuses olevad sugutäkud jagunevad 7 liini: neist 4 kohaliku põlvnemisega liini ja 3 soome täkkudega sisestaval ristamisel saadud liini. Tänapäeval on eesti hobuse aretuses võetud suund puhasaretusele. Täkuliinide ja märaperekondade vähesus nõuab eesti hobuse kasvatajatelt väga tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära tõusisest veresugulust.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud eesti tõugu hobuse kui ohustatud tõu säilitajana.

Eesti tõugu hobuste tõuraamatu pidaja, jõudluskontrolli läbiviija ning ohustatud tõu säilitajana on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud Eesti Hobusekasvatajate Selts  www.ehs.ee ja Eesti Hobuse Kasvatajate ja Aretajate Selts www.eestihobu.ee