2022

 2022

Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosoleku protokoll

07. juuli 2022; Audru

Algus kell 11.00

Koosoleku juhataja: Priidu Tikk

Koosoleku protokollija: Eve Rannamäe

Osavõtjad: osales 11 ühingu liiget:

Eve Rannamäe

Priidu Tikk (volitused Johannes Mooste, Kelly Ilp, Sibelle Teeääre)

Liina Ernits

Martin Kivisoo

Aleksei Lotman (volitus Hanna Tamsalu)

Rael Säkk (volitus Liina Lasn)

Meeri Lonn

Helin Kurisoo

Tene Väli

Aili Kirst

Elo Liiv

 

Kell 11.30 algab Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosolek.

1.       Üldkoosoleku avamine, päevakava kinnitamine

Priidu Tikk avab koosoleku ja teeb ettepaneku valida koosoleku protokollijaks Eve Rannamäe. Otsus: valida koosoleku protokollijaks Eve Rannamäe häältega 11 poolt.

Priidu Tikk tutvustab päevakava. Päevakava täpsustusena tehakse vaheaeg ja lõuna enne päevakorrapunkti nr. 6. Päevakorraga nõus on kõik osalejad.

Koosoleku kutsega esitatud päevakord:

1. Üldkoosoleku avamine, päevakava kinnitamine.

2. Juhatuse 2021. aasta aruanne.

3. Revidendi 2021. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne.

4. 2021. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine.

5. Ühingu tööplaani arutamine.

6. Inspiratsiooninurk – Elo Liiv räägib oma kogemusest eesti hobuste

pidamisel rajasüsteemi põhimõttel loodud koplis (track system paddock)

Vaheaeg

7. Kihlepa talli hobuste tutvustus.

 

2.       Juhatuse 2021. aasta aruanne – Priidu Tikk

P. Tikk: Tänane koosolek on viimane panus juhatuse liikmena, soovib tagasi astuda juhatuse liikme koha pealt, kuna plaan on astuda EHKASe juhatusse. Põhjus: et ei tekiks huvide konflikti ning kohustusi on raske jagada.

Üldine arutelu: Arutletakse juhatusest taganemise asjaolude üle.

P. Tikk: Triin Visamaa on viimased aastad teinud tööd EVA programmiga – palju tööd iga-aastase andmete uuendamisega. Programmi kasutamise mõju on juba tunda.

Viimane asi, mida EHKÜ koos juhatusega tegi: täkk Evor (s. 1996) leiti Viljandimaalt – Marika Vahter teavitas EHKÜt ja võttis Evori oma hoole alla; ilmnes probleem, et täkk ei hüppa märale selga; täkk suri, munandid kastreeriti ja sperma saadeti Maaülikooli laborisse.

Mõlema aretusorganisatsiooniga koostöö. EHKASega koostöö, EHSiga arutelu emaliinide ja genealoogiliste märaperekondade süsteem.

Mõningaid liikmeid on ühingusse lisandunud, mõned on väljunud.

Küsimus: Kuidas on toetajaliikme rakendamisega?

P. Tikk: See on olemas, vahe on selles, et toetajaliikmele ei ole liikmemaksukohustust, aga ta saab infoga kursis olla ja omal soovil toetada; pärisliikmel on liikmemakse kohustus ja hääletamise õigus.

H. Kurisoo: Eelmine aasta maksis ainult 35 liiget liikmemaksu, kuigi meil on 58 liiget. On kroonilisi mittemaksjaid. Kas peaks inimestele meelde tuletama?

M. Kivisoo: Inimesed unustavad.

R. Säkk: Liikme seisukohast võib öelda, et on vastutustunne, kui tuleb ametlik arve.

H. Kurisoo: Liikmed, kes on lihtsalt nimekirjas.

A. Lotman: Mõned surnud liikmed on ikkagi välja arvatud.

M. Lonn: Triin on kõigile arved saatnud, kes on tahtnud. Võetud ühel üldkoosolekul vastu otsus, et arveid ei tehta, aga et Triin võib selle kohustuse n-ö endale võtta.

P. Tikk: Võib-olla see kokkuhoid ei tasu ennast ära, kui saaks, et liikmed maksma hakkaksid.

A. Lotman: Kunagi, kui meie ühing asutati, oli eesti hobuse olukord väga kriitiline, ülesanne oli päästa. Oli aretusühing, keda meie togisime. Nüüdseks on olukord paranenud. Meie funktsioon on 1) olla kahe aretusühingu vahel, 2) tähelepanu geneetikale pöörata ja 3) viia tulud kuludega tasakaalu, st palju tööd tuli teha ära vabatahtlikult -> ühingu aktiivsus väiksem. Juhatus on proovinud surnud hingede arvu vähendada. Oluline on välja arvata mitteaktiivsed liikmed, aga olla ka ettevaatlik sellega. Raamatupidamine juhatuse esimehe Triinu peal vabatahtliku tööna, tagaselja kohustust talle panna ei saa. Oluline on geneetika, Triin ja Priidu on teinud head tööd EVA programmi jooksutamisega. Säilitada võimalikult suurt osa, mitte ainult väikest kildu geneetikast. Sisuliselt ei ole tulnud hästi välja see, et inimesed ei tule kohale üldkoosolekule.

P. Tikk: Järsku leiab lahenduse, et leiaks ühe inimese. Ei ole välistatud ka selle teenuse sisseostmine. Aktiivsed liikmed on teretulnud.

A. Kirst: Võlgnevus tuleks ka siis arvele kirjutada.

H. Kurisoo: Juhatuse kohustus ei ole liikmeid taga ajada. Meil on piisavalt kasutamata raha, mida võiks kasutada täkkude spermakogumise programmis. Muidu inflatsioon lihtsalt sööb raha ära.

R. Säkk: Äkki tõsta liikmemaksu 5 euro võrra?

A. Lotman: Juhatuses oli juttu, et Maaülikoolil on võimekus (isegi surnud) täkkudelt sperma kätte saada. Ka ruunamisele minevatelt täkkudelt. Inimestel võib olla huvi, et pärast ruun osutub väga heaks hobuseks. Meie huvides on eelkõige haruldasema põlvnemisega täkud. Ehk siis asi, kuhu oma väheseid vahendeid suunata. Kas 5 eurone tõus liikmemaksus tooks kaasa kvalitatiivselt midagi?

P. Tikk: Võtta teemaks arvete koostamine.

 

3.       Revidendi 2021. aasta majandustegevuse kontrolli aruanne – Helin Kurisoo (Siinses protokollis on kirjas vaid mõned punktid, mis kõlama jäid. Täpsemalt vt aruandest.)

Ülevaade juhatuse liikmetest ja esitatud aruannetest.

Juhatus oli väga aktiivne.

Oluline teema: liikmaksude laekumine väga kehv.

Inflatsioon on kõrge, oleks mõistlik raha ära kasutada.

 

4.       2021. aasta majandusaruande ja revidendi aruande kinnitamine

Otsus: aruande kinnitamine häältega 15 poolt, 1 vastu (sh volitatud hääled).

 

5.       Ühingu tööplaani arutamine – Priidu Tikk, Aleksei Lotman

P. Tikk: Põhjus, miks liikmemaksude võib probleeme olla – nii kodulehekülg kui emaili aadress on Google’i jaoks ebausaldusväärsed (emailid lähevad rämpsposti).

H. Kurisoo: Milles põhjus?

P. Tikk: Vanad platvormid. Kodulehe platvorm uuendamata. Mõned kuud tagasi on hakatud saatma topelt (kahelt eri emaili aadressilt) e-kirju.

Ühingu tööplaani arutati eelmisel aastal ja arutatakse edasi. EVA programm, täkkude sperma ja emaliinid. Kas on midagi lisada?

A. Lotman: Kuni meil ei ole kedagi, kellel oleks aega otsida täiendavaid rahastusallikaid, peame arvestama, et kogu meie töö on vabatahtlik. Geneetiline mitmekesisus on selgelt meie teema, seda enam et on kaks aretusühingut ja meie peame asja tervikuna vaatama. Kui suudame panustada sperma kogumisse, oleks see oluline täiendus.

L. Ernits: Kodulehele ei pääsenud sisse, kuna nõuab Facebook’i. Otsis kontakttelefoni.

A. Lotman: Google otsing viskab ette enne Facebook’i lehe, mitte kodulehe.

L. Ernits: Kutsetel peaks olema kontakttelefon.

Üldine arutelu: Ei taheta panna oma isiklikku telefoninumbrit kontaktiks.

A. Lotman: Juhatuse ülesanne on lahendus leida.

H. Kurisoo: Kui telefoninumber on avalik, on ikka märgatavalt rohkem kõnesid, sh spämmi.

A. Lotman: Eesti hobuse kohta võib vastata emaili teel, aga mitte x-ajal telefoni teel.

M. Lonn: Võiks olla konsulent.

P. Tikk: See eeldab, et on telefoninumber. Raske on kindlaks teha, kes tahab ja väärib konsulendi ametit.
L. Ernits: Seal on omad juhendid.

A. Lotman: Konsulent on juriidiline termin. Põllumajanduslik nõuande teenus, aga mis seadus seda reguleerib?

H. Kurisoo: Meeri mõte see, et anda nõu aretuse ja säilitamise osas.

M. Lonn: See peaks olema ühingus keegi, kes oskab raha leida, sest tasuta seda teenust ei anna.

A. Lotman: Võib uurida, kas teha seda koostöös MESiga.

L. Ernits: Konsulent peaks olema riigi poolt kinni makstud.

M. Lonn: See on mingis ulatuses.

A. Lotman: Otsus, et juhatus leiab aja suhelda MESiga sel teemal.

...: Aretusseltsil on nõuandja olemas, aga Meeri ei mõelnud sellist nõu (et mitte Andreselt tööd ära võtta).

L. Ernits: See oleks info vahendaja roll.

A. Lotman: Meil on EVA programm.

M. Lonn: Jah, siduda konsulent EVA programmiga.

H. Kurisoo: Et juhatada küsija infoni, et aretusalast nõu annab EHSis Andres Kallaste.

M. Lonn: Viimasel EHSi koosolekul üks liige pakkus välja, et panna paika hindamiskriteeriumid. Aga on ilmselge, et inimesed ei ole sellest teadlikud.

H. Kurisoo: Inimesed ei ole kursis, et meil on säilitus- ja aretusprogramm, kus kõik kriteeriumid on juba kirjas.

…: Anda nõu geneetilise mitmekesisuse osas, mitte aretuse osas.

M. Lonn: Et oleks pilt ees, et ei kaoks teatud emaliinid. Kaitsta geneetilist mitmekesisust.

A. Lotman: Et sellel võimalikul inimesel oleks väike töökoormus. Ülesandeks vahetult geneetilise mitmekesisuse osas nõu andmine ja aretuse puhul suunata võrdselt edasi aretusühingute poole. EHSis Andres Kallaste. See on meie töö nagunii.

R. Säkk: Arvel on raha. Kas esialgu oma vahenditega ei saaks seda tööd tasustada?

H. Kurisoo: See on ebamõistlik, kuna see pea 4000 eurot on nii väike summa. Mõistlikum on suunata täkkude spermasse see raha.

P. Tikk: Küsimiste jaoks, kellega paaritada vmt. ei peagi olema spetsiaalne inimene, vaid kodulehel võib olla mitu kontakti, kellega inimestel oleks võimalus ühendust võtta.

M. Lonn: See on hea mõte. Oluline on, et inimestel on nõusolek, et nende kontakti jagada.

P. Tikk: Tõukomisjoni liikmed peaksid olema kursis, mis tõus toimub. Kui inimesed neilt küsivad, on see omamoodi tagasiside. Kas panna kodulehele kontaktid?

A. Lotman: Paneme nende inimeste kontaktid, kes vabatahtlikult oleksid nõus nõu andma ja ühtlasi uurime ka MESist.

A. Kirst: Küsimus: seda nõu on riskantne anda. Kui mina olen andnud suulise nõuande ja keegi teeb selle järgi, nagu nad aru said ja hobusega midagi juhtub, siis kes vastutab?

H. Kurisoo: Eelistab samamoodi emaili, kuna seal on mustvalgelt kirjas.

A. Kirst: Ka teine pool saab meilis uuesti üle lugeda.

P. Tikk: Parem on, kui alustaja inimene saab mingitki nõu kui üldse mitte midagi. Kontaktide juures võib olla n-ö hoiatav tekst.

A. Kirst: Või siis viidata algallikatele, kust raamatust teadmine tuleb.

M. Lonn: Inimene küsib nõu ja konsulent on piisavalt pädev, et anda konkreetne info aretusprogrammi kohta.

H. Kurisoo: Praegu leitakse värvuseid hobuselt, mida ei ole, nt. hoburaudjas.

M. Kivisoo: Mispärast ei võiks öelda oma arvamust? Küllaga on inimesi, kes teisi kiruda oskavad. Ärme tee traagikat asjast, kui keegi äpardub.

H. Kurisoo: Hobusemüügikuulutustes väär info.

P. Tikk: Absoluutset objektiivsust riiklikult konsulendilt ei ole loota. Inimeste kogemus on väärtus. Võib välja tuua, et see ongi arvamus.

A. Lotman: Inimesed annavad oma nõusoleku, kui on valmis kontakti andma. Saavad ise otsustada, kas eelistavad emaili või telefoni. Lisaks läheb üles hoiatus, et nõuandja ei vastuta hobuse eest.

H. Kurisoo: See on väga hea, kui inimestel on koht, kuhu pöörduda. Tihtipeale ei julgeta kirjutada/helistada.

P. Tikk: Tihtipeale on väärtuslikem informatsioon isiklik info, usaldus inimeste vahel. 

A. Kirst: Vaja tekitada usalduslik õhkkond. See, kes nõu annab, peab kindlasti ütlema, et see on minu isiklik arvamus/kogemus. Ei tohi jätta nõuandjale vastutust tulemuste eest. Aga kuidas seda kaitsta?

M. Lonn: Näide, kui keegi helistab, kas tohib paaritada mära, kel märgised üle kannaliigese?

H. Kurisoo: Programmis on kirjas, et ebasoovitav on suured märgised, aga sinisilmsed ei ole ebasoovitavad.

M. Lonn: Kui on mära, kes on vähemlevinud põlvnemisega, siis sporttäkuga ta väärtuslikku järglast ei saaks, küll aga saaks väärtusliku täkuga.

P. Tikk: Kui võtame aluseks aretusprogrammi, siis eri dokumendid ei lõpeta vaidlusi.

H. Kurisoo: On inimesi, kes on ka need dokumendid läbi lugenud. Täku litsentseerimisel ei ole märgised üle kannaliigese soovitavad. Lähtuma peab programmist.

P. Tikk: Litsentseerimine vs tunnustamine.

M. Lonn: Kui ei ole litsentseeritud täkk, siis mõned inimesed arvavad, et see ei ole lubatud.

H. Kurisoo: Meil ei litsentseerita, vaid tunnustatakse.

P. Tikk: Litsents eesti keeles on seotud loa andmisega. Meil aretusprogrammis ja muudes dokumentides ei anta õigust mitte lubada.

M. Lonn: Mingid piirangud see siiski seab.

P. Tikk: Litsentsi ei anta meil nagunii. Litsents vs tunnustus on keeruline teema.

H. Kurisoo: Kasutab sõna litsents tunnustuse tähenduses. Litsents on juurdunud sõna.

R. Säkk: Kui konsulent annaks nõu, siis ei pea see olema ainult lähtuvalt aretusprogrammist. EVA programmi põhiselt, mitte aretusprogrammi põhiselt.

H. Kurisoo: Keegi peaks ütlema, et see on ebasoovitav, aga keegi kätt ette ei pane.

A. Kirst: Soovituslik on ebamäärane sõna. Ka suured märgid ei ole soovitavad, kuid ise tead.

M. Lonn: Mul on suured märgised märal ja täkul, aga mis siis juhtub, kui suurte märgistega varss tuleb? Soovitus: kui on suured märgised, siis ei juhtu mitte midagi, aga et hindamisel võib selle võrra punkte kaotada, aga et on ikka eesti hobune. Nüüd inimene julgeb seda paari teha.

P. Tikk: Sporthobuste kasvatajatel eksitavad terminid.

M. Lonn: Kui nõuandja teema kokku võtta: konkreetne info konkreetsete asjade kohta. Mitte isiklik arvamus, vaid säilitustabeli põhjal.

P. Tikk: Tuleb küsida inimeselt, mida inimene soovib saada.

A. Lotman: Nõuanne on üks järgmise aasta töö suund.

A. Kirst: Sõna „tunnustus“. Tunnustan protokollija tööd. Aga see ei tähenda, et protokollija on tunnustatud naine. Tunnustus täku kohta ei ole sobiv. Peab olema mingi muu sõna, et täkku iseloomustada.

 

Vaheaeg ja lõuna.

 

6.       Inspiratsiooninurk – Elo Liiv räägib oma kogemusest eesti hobuste pidamisel rajasüsteemi põhimõttel loodud koplis (track system paddock)

 

P. Tikk: Eriti mandril (sisemaal) on eesti hobustel oht ülekaalule, seetõttu ka Elo kutsusime.

 

Kokkuvõte Elo loengust

Et lahendada hobuste tüsenemise ja laminiidiohu probleemi.

Kodustatud hobuste jaoks võimalikult loomuliku elukeskonna loomine, mis sarnaneb metsikute hobuste elule ja vähendab inimtekkeliste keskkondadega seotud haiguste riski.

Nimetusena kasutusel ka paradise paddock. Üleskutse välja mõelda eestikeelne termin.

Alla 3 m ei tasu rada teha.

 

Lähtub holistilisest hobukäsitlusest.

 

Hea tervis

Loob eeldused hobuste heale vaimsele tervisele, kabjatervisele, seedesüsteemile.

Jamie Jackson „Paddock Paradise, A Guide to Natural Horse Boarding“ – hobused liiguvad mööda tuttavaid radu ja marsruute. Kitsas rada tõmbab hobuse liikuma. 3–5 km asemel 20–30 km päevas. Väheneb stress, oht laminiidile ja vigastustele ja EMSile. Karja lähedus ja suhtlemine soodustab liikumist.

Ümber tavalise kopli jooksurada teha andis võimaluse stressivabalt neid üksteisest võõrutada.

 

Seedimine

Piiratud, kuid samas 24/7 rohu tarbimise võimalus vähendab koolikute ja laminiidi riski.

Väikesesilmalistes võrkudes hein on saadaval kopli erinevates punktides, mis paneb hobused rohkem liikuma. Kopli sees olevad aiad suurendavad omakorda liikumise vahemaad.

 

P. Tikk, A. Lotman: Arutelu pilliroo söömise teemal. Hobused üldjuhul söövad heameelega. Kui loomad söövad kolm aastat järjest pilliroogu ära, siis ta enam väga asemele ei kasva ja samas väheneb ka karjamaa toiteväärtus.

 

„Ise värkuvad“ kabjad

Peenike kruus aitab trimmida kapju loomulikul teel.

Kabjad sarnanevad lihastega, kuna neid tugevdab liikumine.

Pidev liikumine rajal erinevatel maastikel stimuleerib kapjade kasvu ja tihedust, võimaldades hobustel mugavalt liikuda erinevatel maastikel.

 

Säästab heina ja karjamaad

Saab heinamaad karjatada ainult talvisel ajal ja kevadel ning suvel saab maa puhata, lisaks ka heina koguda.

Saab parasiitide väljakurnamiseks kasutada.

 

Hambumus

Hammaste loomulikum kulumine: liikumine tekitab hobuse lõualuu mikroliigutisi, mis aitab säilitada tervemaid hambaid.

 

Võõrutamine

Lihtne on võõrutada varssasid.

Ei teki eraldustunnet, saab varsad panna ruunadega välimisele ringile.

 

„Eelsoojad“ hobused

Väiksem treeningutest põhjustatud vigastuste oht. Vähendab soojenduseks kuluvat aega. Soodustab taastusravi.

 

Ehitus – lihtsam

Ajutise paralleelse tara tõmbamine mööda karjamaa piirdeaeda, et luua kitsas allee, kus loomad saavad liikuma (Elo pani kadapostid + elektrikarjuse).

Mida kitsam on allee, seda rohkem soovivad hobused rajasüsteemist edasi kõndida.

Söötmisalade strateegia julgustab hobuseid liikumist jätkama järgmise toidupeatuse poole. Eriti talvel, kui midagi muud süüa pole.

Kärbeste vähendamiseks korja rajalt regulaarselt sõnnikut.

Võimalusel ühenda rada aida ja aidaalaga ja aseta teele erinevaid takistusi.

Vajadusel lisahein – max 10kg heina päevas hobusele.

 

Ehitus – keerulisem

Paralleelselt külavaheteedega, läbi metsatukkade ja erinevate maastike.

Lisatud on ronimise mäed, sügamise postid, varjualused, püherdamise alad jne.

Radadevahelised alad hoolduseks.

 

Tegijad Eestis: Andrei Grigorjev (Ületee tall), Piret Väinsalu, Iida-Leena Materasu, Triin Visamaa, Susi König, Elerin Innos, Rauno Koorts (Leona tall), Elo Liiv (Männisalu Mahe).

 

E. Liiv: Eesti hobune on nutikas, teha nutikuse võistlusi.

P. Tikk: Loomale head tingimused, inimestele peaks tegema teadvustustööd.

E. Liiv: Ringi peal on ka hea ratsutada (noorte hobuste õpetamine).

P. Tikk: Vilsandil väga hästi kabjad kuluvad. Sõnnik on kuldaväärt. Hutsuuli hobused: saavad tunnustatud sugumäraks, kui on koos varsaga maastikul takistusraja läbinud.

 

Üldine arutelu: Kuidas sälitada aborigeenseid tunnuseid? Me hindame hüpet, ilusat sammu jne. Eesti hobuse puhul peaks teistsuguseid omadusi hindama. Praegu on hindamine sporthobusepõhine. Samas, näitusel käib vaid väike osa hobuseid, kes ei paljune. Kuid siiski, võitja on ju etalon. Näitusele kas toome hobuseid lihtsalt kokku ja näitame üksteisele või võistleme omavahel – kumb on olulisem? Nii välimiku valik kui muud omadused. Hobuse näitamine näitab ka kui tubli omanik on – sellega saaks pöörata tähelepanu.

 

 

7.       Kihlepa talli hobuste tutvustus.

 

 

Üldkoosolek lõppes kella 16 paiku.

 

Kommentaar protokolli kohta: E. Rannamäe on EHKÜ värske liige ja protokollis esimest korda, seega võib protokollis esineda teadmatusest tulenevaid apsakaid.