2007

2007. aasta tegevuse aruanne

Seitsmendal tegevusaastal stabiliseerus ühingu tegevus eesti tõugu hobuse säilitamise osas ja sügisel kinnitati uus säilitusprogramm. Kevadel aga kinnitati EHKÜ aastakoosolekul mõningad muudatused ühingu põhikirjas, seoses selle kooskõlla viimisega uute seadustega. Peamiseks lähiaja eesmärgiks ühingu tegevuses on: esiteks, leida eesti hobusele rakendust, mis aitaks kindlustada tema eksisteerimist, ja teiseks, kanda hoolt selle eest, et säilitatav hobukontingent oleks võimalikult hea kvaliteediga.

2007. aasta lõpus oli ühingus 83 liiget, neist kaks kollektiivselt. Aasta jooksul astus ühingusse 11 uut liiget, kaks liiget arvati ühingust välja seoses liikmemaksude tasumise pikaajalise võlgnevusega. Toimus kaks üldkoosolekut: kevadel ja sügisel, ning neli juhatuse koosolekut. Aastakoosolekul autasustati ühingu aukirjaga aktiivse tegevuse eest eesti hobuse kasutusala laiendamisel ponispordis Tondi Ratsaspordiklubi tegevjuhti Sirje Argust, Lagedi Ratsaspordikooli juhatajat Ain Unti, Keavas eesti hobuste derby korraldajat Ülo Kiiverit ning aktiivse tegevuse eest võitluses eesti hobuse karjamaade pärast Jaan-Aleksander Roodat.

2007. aasta suurimaks ettevõtmiseks võib lugeda üleriigilise infopäeva korraldamist 17. novembril Penijõel teemal „Eesti hobune teiste ohustatud tõugude hulgas“, kus lektoritena astusid üles Ingrid Randlaht („Hobuste värvused ja eesti hobuse eripära“), Silva Siil („Paaride valik põlvnemisandmete abil. Välimikuvigade tuvastamine“) ja Kati Leutonen („Eesti hobuse käitumise iseärasused ja nende arvestamine hobuse treenimisel“). Lisaks valmisid ürituseks kaks plakatit: „Eesti hobuse värvused“ ning „Aita hoida eesti hobust – põlist ja väärikat“. Oli kavandatud ka uue eesti hobuse voldiku väljaandmine, kuid kahjuks see ei õnnestunud. Infopäev sai teoks tänu maaelu arendamise programmi struktuuritoetusele.

2007. aasta ühingu tegevusplaan üldises osas on täidetud. Ilmus ajakiri Eesti Hobune, koostati ja teostati kolm näitusestendi eesti hobusest, mis esmakordselt olid väljas sügisel Saku suurhallis toimunud ratsavõistlustel. Suvisel suurvõistlusel Veskimetsas esineti aga eesti hobustega Nations Cup`i põhisõidu vahel 15 minutilise etteastega. Samal võistlusel oli ka ponide võistlussõit ühingu poolt väljaantava ajakirja Oma Hobu nimeline ja Oma Hobu auhindadega. Aidati kaasa Põllumajandusministeeriumi poolt väljaantud ohustatud loomatõuge tutvustava trükise valmimisele.

2007. aastal ilmus kuus numbrit ajakirja Oma Hobu. Ajakirja väljaandmine on saanud teoks tänu tellijatele ja reklaamimüügile, eraldi toetust selleks pole õnnestunud leida. Ajakirja tiraaž on aastaringselt olnud üle kahe tuhande eksemplari, sellest ligi tuhat ettetellijat.

2006. aastal sündis ühingu liikmete hobustel kokku 76 varssa, mille eest 2007. aastal sai ühing oma tegevuseks riiklikku toetust kokku 125 000 krooni. Seoses põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks esitatavate nõuete ning toetuse taotlemise ja menetlemise korra muutumisega ei näe määruse vastav artikkel ette enam riigiabi andmist ohustatud tõu säilitamise eest. Kuigi Eesti Hobuse Kaitse Ühing on eesti tõugu hobuse säilitusalase tegevuse põhjal VTA peadirektori 05.05.2003 käskkirjaga nr S40 tunnustatud ohustatud tõu säilitajaks (luba nr 7), ei saa ta tulevikus seda tegevust enam jätkata, kuna sama riik jättis ära oma toetuse selleks tegevuseks. Seega pole EHKÜ-l võimalik jätkata oma säilitusprogrammist lähtuvat tegevust. Seesugune riigipoolne käitumine seitse aastat aktiivselt tegutsenud ühingu suhtes on nördimapanev.
Kokkuvõttes on kaotajaks ikkagi põline eesti tõugu hobune, kelle olemasolu vajalikkuse tõestamine on alati nõudnud rohkemat, kui mõne teise tõu puhul seda vaja on. Üldkoosolek peab otsustama, kuidas minna edasi.