Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üks põhilisi töösuundi on eesti tõugu hobuste geneetilise mitmekesisuse säilitamisele kaasa aitamine. Üks võimalus seda teha on kasutades põlvnemisandmeid. Kui vaatame hobuse sugupuud, siis osad nimed tulevad meile tuttavad ette - need on tavaliselt hobused, keda (või kelle järglasi) on aretuses palju kasutatud ja keda kohtame paljude eesti hobuste sugupuudes. Eesti tõugu hobuste aretuses oli nn pudelikaela periood 1960ndatel ja 1970ndatel, mil kanti tõuraamatusse kõige vähem varssu ja ka kasutatud täkkude arv oli väike. Täna põlvnemisandmeid analüüsides näeme, et väga levinud on sellised täkud nagu Rops 386 E ja tema poeg Rosett 600 E, Episood 393 E, Ahti 228 E ja tema poeg Ampiir 444 E, märadest Miira 3097 E ja tema tütar Ami 3284 E. Uurige, palju teie karjas on hobuseid, kellel pole ühte või mitut nimetatud sõlmeellastest?
Vähelevinud põlvnemised
Kui põlvnemises esinevad nn tundmatud nimed, st paljud eellased on tänaseks päevaks kadunud täku- ja märaliinide harudest, siis on tõenäoliselt tegemist vähelevinud põlvnemisega. Hea sugupuude tundja tuvastab selle põlvnemistabelile peale vaadates, kuid objektiivsem abiline on spetsiaalne arvutiprogramm. EVA programm võrdleb kogu populatsiooni omavahel ja annab igale elus hobusele hinnangu koefitsiendi näol. Täpsemalt saab EVA programmi kohta lugeda
siit.
EVA programmi abil on EHKÜ koostanud täkkude tabeli (vt
EVA programmi tulemused), kus esiridades on hetkel ülejäänud hobustega kõige vähem suguluses olevad täkud. Selliste isendite puhul on äärmiselt oluline, et nad saaksid järglasi. See tagab mitmekesise geneetika edasi andmise uuele põlvkonnale. Ka märade kohta saab programmist info, kuid tõlgendamine on keerukam. Jõudumööda on seda infot ka jagatud, kuid märade kohta kahjuks ülevaatlikku tabelit pole.
Väljasurevad emaliinid
Täna põlvnevad kõik aretuses kasutatavad täkud 7 täkuliinist, kuid varasemalt oli neid palju rohkem. Kuigi kõik säilinud täkuliinid pole ühtemoodi populaarsed, siis on nad vähemalt elujõulised. Tähelepanu liigub enam erinevatele haruliinidele.
Emaliine on eesti tõugu hobusel täna kirjeldatud umbes 60, kuid osad neist on välja suremas. See tähendab, et peame vaatama pealt, kuidas mingi osa geneetikast läheb aretusest välja ja seda pole võimalik enam kunagi taastada! Mitmes emaliinis on järel vähem kui 5 mära ja needki tihti juba eakad. Kui nendest keegi omakorda märajärglast ei saa, siis liin katkeb. EHKÜ on loonud emaliinidega tegeleva töörühma, et omanikke teavitada ja koostööle kutsuda.
Mida teha kui mu mära on vähelevinud põlvnemisega ja/või haruldasest emaliinist?
Soovitus nr 1 on alati mära paaritada! Ainult nii saab edasi anda väärtuslikke geene. Väljasurevast emaliinist pärit mära võib paaritada ükskõik millise puhtatõulise täkuga, eesmärk on saada märajärglasi aretusse. Vähelevinud põlvnemisega mära võib samuti paaritada ükskõik millise sobiliku puhtatõulise täkuga, eesmärk on mära geneetika edasi andmine järglastele, keda siis omakorda aretuses kasutada. Kui naturaalpaaritus ei sobi, on võimalik ka kunstlik seemendus, uuematest tehnoloogiatest munarakkude/embrüote külmutamine tuleviku tarbeks.
Soovitus nr 2 on valida vähelevinud põlvnemisega täkk, selles abistab EHKÜ täkkude tabel. Selliselt annate suure panuse tõu geneetika säilitamisse!
Soovitus nr 3 on mitte ära unustada oma mära häid ja halbu külgi, et leida sobivaim täkk. Kuigi võib tekkida hasart saada võimalikult haruldase põlvnemisega järglane, siis eesmärk võiks siiski olla korrektse välimikuga funktsionaalne hobune. See eeldab arukat paaridevalikut. Aretushuvilised võiksid seda võtta kui väljakutset, et kuidas kombineerida levinud põlvnemisega aretussuuna hobuseid vähelevinud põlvnemisega säilitussuuna hobustega nii, et haruldast liini jätkav järglane oleks parem kui eellane.
Kui soovid abi oma eesti tõugu hobuse põlvnemise hindamisel, siis võta ühendust info@esthorse.ee või Facebookis! Kindlasti oleme valmis edasi arutlema sel teemal. Infot ja nõu võid küsida ka aretusühingutelt.
Triin Visamaa
.
