Sel nädalal väljub trükist uus Oma Hobu number

Kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Selle vanarahvaütluse tõesust kinnitab päevakajalise rubriigi kirjutis. Probleemi juured on kauges minevikus, kui tagajärjed täienisti tänases päevas. Sestap on oluline selgus majja saada. Jaanalinnu kombel pead liiva alla peites ja ohu möödumist oodates lähevad asjad ainult hullemaks. Seegi on aegade jooksul tõestust leidnud.

On päevselge, et vigu tuleb igaühel elus ette. Julge on see, kes neid tunnistab ning tekkinud segaduse ära klaarib. Homerose juhtum on õnneks lahendi leidnud, kuid ka eesti tõugu hobuste tõuraamatus leidub samasuguseid keerulistest aegadest tingitud vigaseid kandeid. Nendest kirjutame järgmises Oma Hobu numbris.

Vaatame tagasi möödunud ratsutamis- ja aretusaastale, nimetame ära parimad. Kaeme nii aastakümnetetaguseid kui üsna hiljuti toimunud sündmusi. Uudiseid on nii siitsamast Maarjmaalt kui maakera kuklapoolelt Austraaliast, Abu Dhabi liivakõrbest peale selle.

Mõtleme teiega koos sellele, milline võiks olla unistustetalli ümbrus ja mida peaks hobuseomanik teadma hobuste luuhaigustest ning kõhuussidest.

Uueks rubriigiks on tänavu käsitöönurk. Kuid mitte niisama kudumine-heegeldamine-tikkimine, vaid ikka selline, mis hobustega seotud. Olgu selleks siduvaks elemendiks siis inimene, kes hobustega tegeleb, või hobumeelsed-kujulised esemed. Käesolevas ajakirjanumbris tutvustatud nõelviltimist kavatsen mina küll proovida!

Teine asi, mida seni, kuni lund veel jagub, kindlasti proovida tuleks, on skijöring. Kiiver pähe, hobune rakmetesse, suusad alla ja lumele! Kuljuste helinal kulgevat saanisõitugi tasuks nautida. Sest mine sa tea, kas järgnev talv toob lund või mitte. Toreda elamuse saate karges talveilmas veedetud ajast nii teie kui hobune.

Aive Sarjas, toimetaja