K I N N I T A T U D
Eesti Hobuse Kaitse Ühingu üldkoosoleku otsusega
02. märtsil 2002

EESTI HOBUSE KAITSE ÜHINGU
P Õ H I K I R I

1. Üldsätted
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Eesti Hobuse Kaitse Ühing. Mittetulundusühingu nime tõlgitakse inglise keelde The Estonian Native Horse Conservation Society.
1.2 Eesti Hobuse Kaitse Ühingu (edaspidi ühing) asukoht on Kuressaare linn, Eesti Vabariik.
1.3 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik.
1.4 Ühing on asutatud määramata tähtajaks.
1.5 Ühingu majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini.
1.6 Ühing tegutseb lähtudes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, oma juhtimisorganite otsustustest ning käesolevast põhikirjast.

2. Ühingu tegevuse taust ja eesmärgid
2.1 Eesti tõugu hobune (eesti poni, saaremaa hobune, klepper) on Eesti kohalik hobusetõug, mis on sattunud oma väikese arvukuse tõttu maailma ohustatud tõugude hulka ja kantud ülemaailmsesse FAO ohustatud tõugude nimekirja.
2.2 Ühingu põhieesmärk on tagada eesti tõugu hobuse püsimine, tema genofondi säilitamine ja selle tõu teadvustamine ning väärtustamine.
2.3 Eesti tõugu hobuse säilitamise kaudu toetab ühing ka Eesti traditsioonilise maakultuuri ja külaelu säilimist.
2.4 Oma eesmärkide elluviimiseks ühing:
2.4.1 ühendab isikuid, kes soovivad kaasa aidata eesti tõugu hobuse püsimisele;
2.4.2 selgitab eesti tõugu hobuse tähendust ja tähtsust;
2.4.3 jälgib eesti tõugu hobuste olukorda ja seisundit, mõjutades vajadusel riigi- ning omavalitsusasutusi, ettevõtjaid jt isikuid astuma samme nende olukorra parandamiseks;
2.4.4 seisab eesti tõugu hobuse puhasaretuse eest, korraldades tõuaretusseadusega reguleeritavat tegevust tõuaretusühingu kaudu;
2.4.5 organiseerib eesti tõugu hobuse päästmisaktsioone, kaitset ja teaduslikku uurimist, taotledes selleks raha Eesti ja välismaa fondidelt, sponsoritelt jt asjasthuvitatud isikutelt;
2.4.6 teeb oma eesmärkide saavutamiseks koostööd riigi- ning omavalitsusasutustega jt huvitatud isikutega;
2.4.7 sõlmib maaomanike ja -valdajatega lepinguid eesti tõugu hobusele karjatamiskoplite rentimiseks;
2.4.8 korraldab talgulaagreid jt üritusi eesti tõugu hobuse praktiliseks säilitamiseks.
2.5 Ühingul on õigus taotleda ning jaotada eesti tõugu hobuse kasvatajatele toetusi.
2.6 Ühing taotleb Euroopa Liidult eesti tõugu hobuse arvamist aborigeensete tõugude hulka ning tema kaitsmise ja säilitamise toetamist.
2.7 Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks omada kinnisvara.

3. Ühingu liikmed
3.1 Ühingu liikmeks võivad olla isikud, kes tunnistavad ühingu põhikirja ning kes on ühingu liikmeks võetud vastavalt käesolevale põhikirjale.
3.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmiseks esitavad isikud avalduse ühingu juhatusele. Juhatus vaatab avalduse läbi ühe kuu jooksul avalduse laekumise päevast arvates.
3.3 Juhatus võib isiku ühingu liikmeks vastuvõtmisest keelduda motiveeritud põhjustel. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse juhatuse poolt isikule, keda ei võetud ühingu liikmeks, kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise otsus peab sisaldama keeldumise põhjuse.
3.4 Kui juhatus keeldub isikut ühingu liikmeks võtmast, võib taotleja 1 (ühe) kuu jooksul arvates vastuvõtmisest keeldumisest teada saamisest nõuda, et tema liikmeks võtmise otsustaks ühingu üldkoosolek. Taotlus vaadatakse läbi ning järgneval üldkoosolekul, mille toimumise aeg ning koht teatatakse ka taotlejale. Taotleja soovil saadetakse talle üldkoosoleku otsusest ärakiri.
3.5 Üldkoosoleku otsuse peale ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta võib kaevata kohtusse 2 (kahe) kuu jooksul otsusest teada saamise päevast arvates.
3.6 Ühingu liikmeks astumise päevaks loetakse juhatuse või üldkoosoleku poolt vastuvõtmise otsuse tegemise päeva. Sellest päevast omandab isik ka kõik ühingu liikme õigused ja kohustused.
3.7 Liikme väljaastumisavalduse peab ühingu juhatus läbi vaatama järgneval koosolekul, kui on kindlaks tehtud välja astuda sooviva liikme ning ühingu vastastikused varalised õigused ja kohustused.
3.8 Liige arvatakse juhatuse poolt ühingust välja:
3.8.1 surma korral - surma päevast;
3.8.2 juriidilise isiku lõppemisel - registrist kustutamise päevast;
3.8.3 muul mõjuval põhjusel, kui väljaarvatava isiku tegevus on oluliselt kahjustanud ühingu või tema liikmete huve - väljaarvamise otsuse tegemise päevast, kui nimetatud otsuses ei ole ette nähtud hilisemat tähtpäeva.
3.9 Päevast, mil liige loetakse ühingust väljaastunuks või väljaarvatuks, lõppevad kõik tema ühingu liikmelisusest tulenevad varalised ja mittevaralised õigused ning kohustused.
3.10 Liikme ühingust väljaastumist või väljaarvamist käsitleva juhatuse otsuse ärakiri saadetakse väljaarvatud või välja astuvale liikmele 10 (kümne) päeva jooksul.
3.11 Juhatus peab ühingu liikmete registrit, kuhu kantakse ning kus uuendatakse järgmisi andmed:
3.11.1 füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimi;
3.11.2 füüsilise isiku isikukood või juriidilise isiku registrikood;
3.11.3 füüsilise isiku elukoht või juriidilise asukoht;
3.11.4 liikmete sidevahendite numbrid;
3.11.5 liikmemakse suurus ja andmed selle tasumise kohta;
3.11.6 ühingu liikmeks astumise aeg;
3.11.7 ühingust väljaastumise või väljaarvamise aeg ja põhjus.
3.12 Ühingul võivad olla auliikmed, kelle valib eriliste teenete eest eesti hobuse kaitsmisel või ühingu eesmärkide edendamisel üldkoosolek või juhatus. Üldkoosolekul on õigus kehtestada auliikme statuut, kus reglementeeritakse auliikme õigused ja kohustused täpsemalt.
3.13 Auliikmetel ei teki ühingu liikmeks olemisest tulenevalt ühingu ees varalisi õigusi ega kohustusi. Auliikmel ei ole kohustust tasuda ühingu põhikirjast tulenevaid või üldkoosoleku kehtestatud makseid. Auliikmed ei oma ühingu üldkoosolekul hääleõigust, vaid nad võivad üldkoosolekul osaleda sõnaõigusega.
3.14 Ühingul võivad olla välisliikmed, kes on huvitatud eesti hobuse kaitsmisest või ühingu eesmärkide edendamisest. Välisliikmeks võivad olla Eesti Vabariigis alalist elukohta mitteomavad välismaalased või välismaised juriidilised isikud. Üldkoosolekul on õigus kehtestada välisliikme statuut, kus reglementeeritakse välisliikme õigused ja kohustused täpsemalt.
3.15 Väliliikmetel ei teki ühingu liikmeks olemisest tulenevalt ühingu ees varalisi õigusi ega kohustusi. Välisliikmetel ei ole kohustust tasuda ühingu põhikirjast tulenevaid või üldkoosoleku kehtestatud makseid. Välisliikmed ei oma ühingu üldkoosolekul hääleõigust, vaid nad võivad üldkoosolekul osaleda sõnaõigusega.

4. Ühingu liikmete õigused ja kohustused
4.1 Ühingu liikmel on õigus:
4.1.1 osaleda ühingu üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu;
4.1.2 valida ja olla valitud ühingu juhtimis- ning kontrolliorganitesse;
4.1.3 saada juhtimisorganitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
4.1.4 astuda ühingust välja;
4.1.5 kasutada muid käesolevas põhikirjas sätestatavaid õigusi.
4.2 Ühingu liikmel on õigus üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse 1 (ühe) kuu jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast.
4.3 Ühingu liige on kohustatud:
4.3.1 täitma käesolevast põhikirjast tulenevaid kohustusi ning ühingu juhtimis- ja kontrolliorganite otsustusi;
4.3.2 tasuma ettenähtud ajal ning korras käesoleva põhikirjaga ettenähtud ning selle alusel üldkoosoleku kehtestatud maksed (sisseastumismaks, liikmemaks, sihtotstarbelised maksed jms maksed) arvates ühingu liikmeks saamise päevast. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub ühingu liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suuruse määrab kindlaks üldkoosolek;
4.3.3 hoidma ning kasutama heaperemehelikult ühingule kuuluvat vara;
4.3.4 pidama kinni üldkoosoleku kinnitatud ühingu kodukorrast, muudest kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast ja ühingu juhtimisorganite otsustustest;
4.3.5 hüvitama ühingule tekitatud kahju.

5. Ühingu juhtimine
5.1 Ühingu juhtimisorganid on liikmete üldkoosolek ning juhatus.

A. Üldkoosolek

5.2 Üldkoosolek on ühingu kõrgeim juhtimisorgan, kelle pädevuses on:
5.2.1 ühingu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja vastuvõtmine;
5.2.2 ühingu reorganiseerimise ja lõpetamise otsustamine;
5.2.3 ühingu majandusaasta aruande kinnitamine;
5.2.4 revidendi aruannete kinnitamine;
5.2.5 juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
5.2.6 ühingu sihtkapitalide moodustamine ja nende kasutamise korra määramine;
5.2.7 juhatuse liikmete ja revidendi valimine. Ühingu asutamisel määratakse juhatus ja revident asutajate poolt;
5.2.8 juhatuse liikmete ning revidendi ennetähtaegne tagasikutsumine;
5.2.9 juhatuse liikmete ning revidendi tasustamise korra kindlaksmääramine;
5.2.10 ühingu astumise otsustamine teise mittetulundusühingusse;
5.2.11 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
5.2.12 ühingu kodukorra kinnitamine;
5.2.13 sisseastumismaksu, liikmemaksu ja sihtotstarbeliste maksete määra ning tasumise korra kindlaksmääramine;
5.2.14 muude ühingu tegevusega seotud küsimuste otsustamine, mis käesolevast põhikirjaga ei ole antud juhatuse pädevusse;
5.2.15 muude kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast tulenevate otsustuste tegemine ning muud õigused ja kohustused ühingu tegevuse korraldamisel.
5.3 Ühingu üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
5.4 Korralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus nelja kuu jooksul ühingu majandusaasta lõppemisest arvates.
5.5 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku omal initsiatiivil või vähemalt 1/10 ühingu liikmete või 1/3 juhatuse liikmete või revidendi nõudmisel.
5.6 Kui juhatus ei ole ühe kuu jooksul arvates 1/10 ühingu liikmete avalduse saamisest üldkoosolekut kokku kutsunud, on ühingu liikmetel õigus pöörduda ühingu revidendi poole, kes kutsub üldkoosoleku kokku 15 päeva jooksul arvates avalduse saamisest. Revidendi poolt selle nõude täitmata jätmise korral on vähemalt 1/10 ühingu liikmetel õigus omal initsiatiivil üldkoosolek kokku kutsuda.
5.7 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Kui arutusele tuleb põhikirja muutmine või täiendamine, siis tuleb kutsele lisada põhikirja muudatuste või täienduste projekt.
5.8 Igal ühingu liikmel on üks hääl.
5.9 Ühingu üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui seal osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.
5.10 Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus selle kokku teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate ühingu liikmete arvust.
5.11 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ning protokollija.
5.12 Ühingu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub selle vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
5.13 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui see sai üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmete häältest. Otsus ühingu põhikirja muutmise, täiendamise, uue põhikirja vastuvõtmise või ühingu lõpetamise kohta on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest.
5.14 Ühingu liige ei saa üldkoosolekul hääletamisel osaleda järgmiste küsimuste otsustamisel:
5.14.1 ühingu nõue tema vastu ja tema vabastamine ühingu suhtes varalistest või muudest kohustustest;
5.14.2 tema ja ühingu vahelist tehingut puudutavad küsimused.
5.15 Juhatuse liige ei saa üldkoosolekul hääletamisel osaleda juhatuse tegevusele hinnangu andmisel või hinnangu andmisel tegevusele, mille eest ta on vastutav.

B. Juhatus

5.16 Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan, kelle pädevusse kuulub:
5.16.1 ühingu liikmete registri pidamine;
5.16.2 ühingu liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine, samuti väljaastumisavalduse rahuldamise otsustamine;
5.16.3 ühingu nimel tehingute teostamine (s.h lepingute ja kokkulepete sõlmimine ja lõpetamine);
5.16.4 majandusaasta aruande esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks;
5.16.5 ühingu majandustegevuse aastakava koostamine ning esitamine üldkoosolekule;
5.16.6 ühingu vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korraldamine;
5.16.7 üldkoosoleku otsuste täitmine;
5.16.8 muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ainupädevusse.
5.17 Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõigis õigustoimingutes.
5.18 Juhatuse liige ei pea olema ühingu liige.
5.19 Juhatuse liikmete volituste tähtaeg on 3 (kolm) aastat. Ühingu liikmete üldkoosolek võib juhatuse liikmed ennetähtaegselt tagasi kutsuda.
5.20 Juhatuses on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget.
5.21 Kui juhatuses on üle ühe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes juhib ning korraldab juhatuse tööd. Juhatuse liikmed määravad ka juhatuse esimehe asendamise korra.
5.22 Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või teda asendav isik vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord 6 (kuue) kuu jooksul.
5.23 Juhatus on pädev otsuseid vastu võtma, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest.
5.24 Juhatuse koosolekul on kõigil osalejatel üks hääl. Äraolev juhatuse liige saab teist juhatuse liiget enda eest hääletama üksnes kõigi ülejäänud juhatuse liikmete nõusolekul.
5.25 Juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul osalevate juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatuse liikmete häälte võrdse jagunemise korral otsustab juhatuse esimehe hääl.
5.26 Juhatuse koosoleku kohta koostatakse protokoll ja sellele kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud juhatuse liikmed.
5.27 Juhatuse otsus jõustub vastuvõtmisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui otsuses endas ei otsustata teisiti.
5.28 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.

6. Ühingu varad ja majandustegevus
6.1 Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara.
6.2 Ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest.
6.3 Juhatus annab hiljemalt 2 (kaks) nädalat enne liikmete korralist üldkoosolekut igale ühingu liikmele tutvumiseks ühingu majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise majandusaasta aruande ja bilansiga.
6.4 Ühingu vara tekib:
6.4.1 sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, sihtotstarbelistest maksetest ja muudest liikmetele üldkoosoleku poolt määratud maksetest;
6.4.2 ühingule kuuluva vara kasutamisest ja ühingu tegevusest saadavast tulust;
6.4.3 sihtotstarbelistest eraldistest;
6.4.4 isikute poolt tehtavatest annetustest;
6.4.5 muudest laekumistest.
6.5 Ühingu halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud tegevuse iseloomu ja põhikirjaliste eesmärkidega.
6.6 Ühingu sihtkapitale võib kasutada üksnes vastavaks sihtotstarbeks. Sihtkapitale moodustatakse üldkoosoleku poolt ühingu liikmete sihtotstarbelistest maksetest või muudest allikatest.
6.7 Liikmemaksu või sihtotstarbeliste maksete mitteõigeaegsel tasumisel maksab ühingu liige viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega.
6.8 Ühingu vara kasutamisest ja muust tegevusest saadavad tulud ei kuulu ühingu liikmete vahel jaotamisele.
6.9 Ühing ei maksa oma töötajatele ega juhtimis- või kontrollorgani liikmetele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.
6.10 Ühing korraldab raamatupidamist vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
6.11 Ühingu raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollivad ühingu revident ja teised seadusega volitatud isikud.

 
7. Ühingu revideerimine
7.1 Ühingu kontrollorgan on revident, kes valitakse liikmete üldkoosoleku poolt. Ühingu asutamisel määratakse revident asutajate poolt.
7.2 Revidendi volituste tähtaeg on 3 (kolm) aastat. Üldkoosolek võib revidendi ennetähtaegselt tagasi kutsuda.
7.3 Revidendiks ei või olla ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa, laps, õde, vend või vanem.
7.4 Revident korraldab ühingu majandustegevuse kontrolli, koostab kontrolliaruande ning esitab selle üldkoosolekule kinnitamiseks.
7.5 Revidendil on õigus ja kohustus kontrollida ühingu vara, arvelduskontosid ning raamatupidamisdokumente, samuti õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks juhatuselt selgitusi ning muulaadset abi.
7.6 Revidendil on õigus tutvuda kõigi ühingu tegevust käsitlevate dokumentidega.
7.7 Revidendil on õigus hääleõiguseta osaleda ühingu juhatuse koosolekutel.

8. Ühingu jagunemine, ühinemine ja lõpetamine
8.1 Ühingu jagunemine ja ühinemine toimub üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) ühingu liikmetest. Samaaegselt valitakse toimkond, kes korraldab ühingu jagunemise või ühinemise vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kui toimkonda ei valita, korraldab ühingu ühinemise või jagunemise juhatus.
8.2 Ühing võib ühineda ainult mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.
8.3 Ühing lõpetatakse:
8.3.1 üldkoosoleku otsusega;
8.3.2 pankrotimenetluse alustamisel ühingu vastu;
8.3.3 ühingu liikmete arvu vähenemisel alla kolme;
8.3.4 üldkoosoleku võimetuse korral määrata juhatuse liikmeid;
8.3.5 muudel seaduses sätestatud alustel.
8.4 Ühing lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on vähemalt 2/3 (kaks kolmandikku) ühingu liikmetest või kohtu otsusel.
8.5 Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud ühingu vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele. Likvideerijad või üldkoosoleku poolt selleks volitatud isikud määravad vara jaotamisel õigustatud isikud vastavalt nende potentsiaalile saavutada edaspidi käesolevas põhikirjas sätestatud ühingu eesmärke.
8.6 Ühingu vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Likvideerijad lõpetavad ühingu vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
8.7 Ühingu sundlikvideerimise korral määrab likvideerijad kohus.
8.8 Ühing lõpeb registrist kustutamisega.

/ Ago Ruus, juhatuse liige /