Eesti hobuse aretus

Eesti tōugu hobune kuulub pōhja-metsahobuste rühma. Kohalikud tingimused on aastasadade vältel kujundanud selle tōu selliseks, nagu me tänapäeval teda tunneme. Ta on kasvult väike, elava loomuga, väle, vastupidav, vähenōudlik, pika ea ja suure sigivusega. Kaheksakümmend aastat tagasi, 1921 aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati tōuraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojōud pōllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastōug.

1921 - 1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt, mille tagajärjel suurenesid eesti hobuse mōōdud. Tänapäeval, mil hobuse osatähtsus veoloomana pōllumajanduses on muutunud olematuks, on hakatud teda aretama tagasi endiseks väikesekasvuliseks ja kergematüübiliseks. Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks. Selleks sobivad vähenōudlikud ja vastupidavad väikesekasvulised eesti hobused aga suurepäraselt. Eesti hobune on levinud peaasjalikult saartel ja Lääne-Eestis. Tema väikese arvukuse tõttu on tōug kantud maailma ohustatud loomatōugude nimekirja.

Praegu kōigub eesti hobuste üldarv 1000 ringis. 2000.a. andmetel oli Eestis 236 eesti tōugu mära, kellest alla poole olid aretuses. Saadi 80 puhtatōulist ilma araabia vereta eesti hobuse varssa ja 30 araabia hobuse verelisandusega varssa. Aretuses on kasutusel 18 sugutäkku, kes jagunevad 6 liini: neist 4 kohaliku pōlvnemisega liini ja 2 soome täkkudega sisestaval ristamisel saadud liini. Tänapäeval on eesti hobuse aretuses vōetud suund puhasaretusele. Täkuliinide ja märaperekondade vähesus nōuab eesti hobuse kasvatajatelt väga tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära tōusisest veresugulust. Kaalumisel on ka veretilga lisamine eesti hobusele.

1. Albiino (1%) 2. Hall (20%) 3. Hiirjas (5%) 4. Võik (12%) 5. Kollane (10%) 6. Raudjas (15%) 7. Kõrb (27%) 8. Must (10%)