Eellugu.

Eesti Hobuse Kaitse Ühing arutas juba viimasel üldkoosolekul Penijõel ja hiljem juhatuse koosolekutel eesti hobuse kui ohustatud tõu olukorda. Ühingu liikmetelt ja hobusekasvatajatelt on tulnud ohutundest kantud küsimusi ja ettekandeid, et eesti hobuse genofond võib kannatada ristamiste läbi ja tema tähtsus bioloogilise mitmekesisuse säilitajana väheneda võõra vere osa suurenemise ja üksikute edukamate liinide liiga suure ülekaalu tõttu. Kuna riigi tähelepanu tõu säilitamisele on kasvanud ja see avaldus 2003.a. erakordselt suures rahalises toetuses ( 750 000 kr. põllumajanduse keskkonnatoetust, 400 000 kr. ohustatud tõu säilitamiseks EHKÜ- le ja 400 000 kr. ohustatud tõu säilitamiseks EHS-ile pluss aretustoetus tõuraamatu pidamiseks ja jõudluskontrolliks EHS-ile), leidis EHKÜ üldkoosolek ja täpsustas seda juhatus, et praegu on võimalik järsult parandada puhtatõulise eesti hobuse säilitamiseks tehtavat tööd ja selleks tuleks koordineerida kõigi asjast huvitatute jõupingutusi ning ressursside kulutamist. EHKÜ esimesed suhteliselt ebamäärased koostööpakkumised ei leidnud vastukaja ja ilmnes rida arusaamatusi ja vastuolusid ka puhtatõulisuse mõistmisel ja eesti hobuse nimetuse kasutamisel. Seetõttu pöördus EHKÜ juhatus põllumajandusministri poole kirjaga, kus paluti luua nende küsimuste arutamiseks ja põhiküsimustes konsensuse leidmiseks komisjon hobusekasvatajate, teadlaste, keskkonnakaitsjate ja avalikkuse esindajatest, kus oleksid esindatud võimalikult kõik erinevad seisukohad. Minister suunas komisjoni moodustamise Veterinaar- ja Toiduametile ja VTA direktori kt. Ago Pärteli käskkirjaga (nr 811, 21.10.2003.a.) moodustati komisjon.